- Üldsätted
- Mittetulundusühing nimetusega "Eesti Karate-Do Shotokai" ja lühendiga EKDS (edaspidi "ühing") on ühiskondlik, vabatahtlik, demokraatlikel põhimõtetel ja avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing.
- Ühingu tegevus rajaneb tema liikmete algatusel ja ühisel tegutsemisel ühingu juhtkonna valitavusel ja valitud juhatuse regulaarsel aruandlusel ühingu liikmete ees.
- Ühing teeb koostööd ühingu tegevusest huvitatud isikutega Eesti Vabariigis ja teistes riikides.
- Ühing on eraõiguslik juriidiline isik.
- Ühingu asukoht on Eesti Vabariik.
- Ühingu eesmärgid ja tegevussuunad
- Ühingu eesmärk on traditsioonilise Shotokan karatega tegelevate isikute ühendamine ja nende ühiste huvide esindamine.
- Ühingu tegevuse põhisuunad on:
- Traditsioonilise Shotokan karate, selle filosoofia ja ajaloo õppimine, õpetamine, propageerimine ning muud moodi sellega seonduva arendamine.
- Õppemetoodilise töö (treeningud, kursused, laagrid, seminarid jm. analoogsed üritused) korraldamine ning õppematerjalide tutvustamine.
- Informatsiooni kogumine ja levitamine, s.h. reklaami- ja muude trükiste väljaandmine ja levitamine.
- Ühingu liikmete esindamine suhetes teiste organisatsioonide ja ühendustega nii Eesti Vabariigis kui ka välismaal.
- Reklaamürituste ja demonstratsioonesinemiste korraldamine.
- Ühingu liikmeskond
- Ühingu liikmeskond koosneb klubide liikmetest. Klubiga võivad ühineda kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kes tunnistavad ühingu põhikirja.
- Ühingu liikmete õigused
- Ühingu liikmetel on õigus:
- esitada ühingu liikmete hulgast esindajaid ühingu juhtorganitesse, võtta osa, sh. kandideerida ühingu organite valimistel;
- esitada ühingu organitele ettepanekuid ja arupärimisi;
- osaleda ühingu poolt korraldatavatel üritustel;
- osaleda põhikirjas ettenähtud korras ühingu majandustegevuses ja selle juhtimises ning vabalt tutvuda igal ajal ühingu dokumentatsiooniga.
- Ühingu liikmete kohustused
- Ühingu liikmed on kohustatud tunnustama ja täitma ühingu põhikirja, tasuma liikmemaksu, järgima ühingus kehtestatud kodukorda ning mitte kahjustama oma vääritu käitumisega ühingu mainet.
- Ühingu juhtimine
- Klubi
- Ühing koosneb vähemalt ühest klubist.
- Klubi on ühingu regionaalse struktuuri põhiüksus.
- Klubi moodustatakse klubi asutamiskoosolekul vähemalt 2 ühingu liikme poolt. Asutamiskoosoleku protokoll koos asutajate allkirjadega saadetakse ühingu juhatusele klubi registreerimise otsustamiseks.
- Klubi kõrgeimaks organiks on klubi liikmete koosolek.
- Klubi liikmete koosolek:
- valib vajadusel üheks aastaks klubi juhatuse;
- kinnitab klubi tegevuskava;
- Klubi juhatus:
- kui ei ole valitud teisiti, koosneb ühingu juhatuse neist liikmetest, kes on selle klubi liikmed;
- lähtub oma otsustes ja muudes tegemistes ühingu juhatuse võimalikest otsustest;
- esitab klubi liikmete koosolekule kinnitamiseks klubi tegevuskava eelnõu;
- kinnitab liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamise korra;
- korraldab klubi liikmete arvestust;
- korraldab klubi liikmetelt liikmemaksude kogumist;
- esindab (vähemalt ühe juhatuse liikme näol) klubi;
- määrab kindlaks klubi liikmemaksude suurused ja tasumise korra;
- korraldab klubi rahaliste vahendite kasutamist;
- Ühingu juhatus
- Ühingu juhatusse kuulub vähemalt 2 liiget, kusjuures peab sinna kuuluma igast klubist vähemalt 1 liige. Juhul kui ühingus on klubisid rohkem kui 5, sõltub juhatuse liikmete ülemmäär üks-üheselt klubide arvust.
- Juhatus:
- valitakse ametisse üldkoosolekul üheks aastaks;
- esindab (vähemalt 1 liikme näol) ühingut kõigis toimingutes;
- sõlmib ühingu nimel lepinguid;
- kinnitab kõik ühingu sisemist tegevust reglementeerivad eeskirjad ja juhendid (ametijuhendid, reglemendid, kodukorra, jne.)
- kutsub kokku ühingu liikmete üldkoosoleku põhikirjas ettenähtud tähtaegadel ja korras;
- esindab ühingut suhetes teiste isikutega nii Eesti Vabariigis kui ka teistes riikides;
- Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui juhatuse koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 juhatuse liikmetest. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud 2/3 koosolekul osalenud juhatuse liikmete häältest. Hääletamisel ei või juhatuse liige jääda erapooletuks.Ühingu juhatuse koosolek peab toimuma vähemalt üks kord aastas, selle võib kokku kutsuda juhatuse iga liige.
- Üldkoosolek
- Ühingu kõrgeimaks organiks on tema liikmete üldkoosolek, mis kutsutakse ühingu juhatuse poolt kokku vähemalt üks kord aastas. Üldkoosolekust tuleb informeerida ühingu liikmeid kirjalikku taasesitust võimaldaval viisil (edaspidi KTVV) vähemalt üks kuu enne selle toimumist.
- Ühingu erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku kahe nädala jooksul juhatuse sellekohasest otsusest või kui seda nõuab KTVV ja põhjendatult vähemalt 1/10 (üks kümnendik) ühingu liikmetest.
- Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellest võtab osa vähemalt 33% iga klubi liikmeskonnast. Kui üldkoosolek ei ole pädev otsustama, kutsub juhatus kuu aja jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellest võtab osa vähemalt 25% iga klubi liikmeskonnast.
- Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud ühingu liikmetest. Igal ühingu liikmel on üldkoosolekul üks hääl. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada ühingu liikme kirjaliku volituse alusel tema esindaja. Esindajaks võib olla ainult teine ühingu liige.
- Üldkoosoleku pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamise võib läbi viia KTVV hääletamise teel, kui hääletamisel on esindatud üle poole ühingu liikmetest. KTVV hääletamise korral loetakse üldkoosoleku otsus vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole hääletamisel osalenud ühingu liikmetest.
- Üldkoosolek:
- valib uue juhatuse;
- kinnitab muudatused põhikirjas ja uue põhikirja;
- kinnitab ühingu aastaeelarve ja selle täitmise aruande;
- kinnitab ühingu üldised tegevussuunad ja aruanded eelnenud tegevusperioodist;
- on pädev vastu võtma otsuseid ka muudes ühingu tegevust puudutavates küsimustes;
- Ühingu vara ja finants- ja majandustegevus
- Ühingu varaks on temale kuuluvad materiaalsed väärtused ja rahalised vahendid, mille moodustavad klubide varad. Need koosnevad järgmistest:
- sisseastumis- ja liikmemaksud;
- isikute vabatahtlikud annetused;
- muud laekumised;
- Ühingu liikmetel ei ole õigust Ühingu varale. Ühingul ei ole õigust liikmete varale.
- Ühing arendab majandustegevust sel määral, kui see on vajalik tema eesmärkide saavutamiseks ega taotle selles tulu. Ühingu vara teenib vaid ühingu põhitegevuse ja muu põhikirjajärgse tegevuse eesmärke.
- Ühingu majandusaasta kestab esimesest oktoobrist kuni kolmekümnenda septembrini (01.10.-30.09.)
- Ühingu tegevuse lõpetamine
- Ühingu lõpetamise otsustab ühingu üldkoosolek. Otsus ühingu tegevuse lõpetamise kohta loetakse vastu võetuks, kui sellise otsuse poolt hääletab vähemalt 3/4 (kolm neljandikku) ühingu liikmetest. Ühingu tegevuse lõpetamine toimub Eesti Vabariigi seadusandlusega sätestatud korras.
- Ühingu lõpetamise korral moodustab üldkoosolek likvideerimiskomisjoni. Komisjon korraldab pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üleandmise toetustena perspektiivikatele ja juba häid tulemusi näidanud analoogsete tegevussuundadega ühingutele.
|
|
Viimati uuendatud Esmaspäev, 07 Detsember 2009 16:58 |